Esmaspäev, 19. august
   Esileht   Uudised   SJS   Laskevõistlused   Laskekatsed   Hostel 
 
  Uudised

 

Kasulikud lingid:


Eesti Jahimeeste Selts


Lümanda Jahiselts

Salme Jahimeeste Selts

Laimjala Jahiselts

Valjala Jahimeeste Selts

Kärla Jahimeeste Selts

Laugi Jahiselts

Muhu Jahiselts


Tornimäe Jahimeeste Selts

Metsaregister (jahipiirkondade piiridega)



  Õhtupoolik "hirvepullidega"
09.09.2013

Õhtupoolik "Hirvepullidega"
Autor Toivo Vaik
Kärla jahimees


Saarte Jahimeeste Seltsi koolitused lähevad järjest põnevamaks. 5. septembri õhtul oli kavas õppida hirve- ja põdrapullide peibutamist.
Tulin minagi kohale, lootes oma jahimehekogemusele professionaalidelt lisa saada. Ja ma ei pidanud pettuma. Kalamaja lasketiiru saal oli huvilistest pungil, seega oli seltsi tegevjuhtkond koolitusega tabanud otse naelapea pihta.
Üritus algas naerupahvakute saatel, kui Ilmo Torni isikus ilmus saali täisvarustuses hirvekütt, kes esmapilgul meenutas  tulnukat teiselt planeedilt. Ent üsna pea saime teada, et õigel hirvekütil, kes ihkab kuldmedali väärilist sarvepaari,  ei ole kaasas mitte ühtegi ülearust asja. Kohe selgus, et kaasasolnud vahendid on jahi õnnestumise seisukohalt kõik vajalikud.
Hirvede eluolust ja käitumisest andis ülevaate Jaan Ärmus. Et tegemist on vaieldamatu asjatundjaga, teadsime juba varasematest õppepäevadest. Ent sellise põhjalikkusega esitatud ettekandele olin mina küll sattunud esimest korda. Saime kuulda, kuidas pullid oma territooriume märgistavad ja mis nipid on head selleks, et  jahimehed hirvede „keelest“ aru saaksid. Milline on karjas toimiv hierarhia, kuidas käituvad jooksuajal emasloomad ja noorpullid ning mida peab üks hirvekütt looduses silmas pidama, et jaht tulemuslikult lõpeks.
Parim osa koolitusest oli aga see päris tuututamine. Laud ruumis oli lookas erinevatest peibutusvahenditest, mida hirvepulli möirete matkimiseks kasutatud on. Alates lihtsatest pabertorudest ja plastjoogipudelitest kuni kaubandusvõrgus müügilolevate spetsiaalsete pasunateni. Videost saime vaadata hirvepullide emotsioonide möllu ja kuulata maskuliinseid möirgeid, millele sekundeeris Jaan erinevate torudega.  Sulgesin ühel hetkel silmad ja püüdsin arvata, kas möirgab videos möllav pull või meie lektor. Tunnistan ausalt, kinnisilmi oli vahet teha üsna raske. Loomulikult said hiljem erinevatesse torudesse puhuda kõik soovijad ja siis täitus saal igat liiki möiretega. Justkui ehtsal soosaarel keset hirvemängu. Ka põdrahäälitsused said järele proovitud, et kütid oskaksid looduses neid hirvede omadest eristada.
Kuna jahimehed on pikemat aega vaielnud, milline see õige hirvetrofee olema peaks ja millal on aeg küps võtta kulla- või hõbedavääriline trofee, siis saime Jaanilt veelkord sellekohaseid näpunäiteid. Jagan teiega neid mõtteid, mis mulle tema ettekandest meelde jäid:
¤  Esimesel võimalusel tuleb ära küttida pullid, kelle sarved on jahihooajal karvased.
¤  Noorpullina kütitakse ära pulksarvedega loom, mille sarvede pikkus ei ületa oluliselt kõrvade pikkust. Juba kahe-kolmekordse kõrvapikkusega sarvi kandev noorpull jäätakse oma ehet arendama.
¤    Kütitakse ära kõik pullid, kelle sarvede krooni otsas vaatab jahimehele vastu V kujuline harupaar kroonina.  Sellist tüüpi sarved enam edasi ei hargne.
¤    Küttimisele kuulub pull, millel puudub keskharu, ehk siis vaheharule järgneb tükk tühja sirget maad enne krooni.  Kütitakse ära ka pullid, kelle sarved on omavahel suuresti erinevad või hoiavad ettepoole. Murdunud sarveharu ei ole küttimisel puudusena arvestatav.
¤    Küttimisküps on vana pull, kelle peahoiak ei ole enam püstine ning kael ja keha moodustavad küljelt vaadates sirgjoone.
Minu arvates oli õppepäev igati vajalik ja päevakohane. Veel samal õhtul jaotati soovijad gruppidesse ja mindi loodusesse nähtut-kuuldut ise proovima. Kuuldavasti oli õppepäev väga tulemuslik, sest kütiti üks noorpull ja jahimeeste möiretega meelitati peidust välja üks hirvi passiv loodusfotograaf    
 

Fotod: Toivo Vaik
Täisvarustuses hirvekütt meenutab tulnukat




Huvilisi jätkus



Hirvepullid ei tea neist torudest midagi



Kütt peab hirvepealiku valitsemisala tundma



Kas tuleb ikka välja?





Noore loodusfotograafi pilt sündmuskohalt


Tagasi
 
 
Saarte Jahimeeste Selts, Laheküla k. Kaarma v. Saaremaa 93823 , tel +372 45 29807, e-post: selts@sjs.ee